Küsimused ja vastused

Hea taotleja 

Siit leiad valiku küsimusest ja vastusest mis on taotlejatel tekkinud seoses toetusdokumentide koostamisega. Usutavasti on ka sulle neist abi. 

 

Soovin toetus küsida ehitamiseks. Milline peab olema objekti mille ehitamiseks toetust küsin omandivorm?

Kui toetust küsitakse ehitamiseks siis reguleerib omandivormi määruse §24 lõige 10 mis sätestab, et ehitamise puhul peab objekt olema kas taotleja omandis või antud talle kasutada hoonestusõigusega vähemalt 5 aastaks arvestades viimase toetusosa saamisest PRIAlt. Ehitamise mõiste sätestab Ehitsseadustiku § 4. Arvestades ehitusseadustiku § 4 on üldreegel, et objekt peab olema kas taotleja omandis või antud talle kasutada hoonestusõiguse alusel. Seega rendilepinguid reeglina PRIA ei aktsepteeri.  

 

Kas ettevõtjale on abikõlblik käibemaks? Meetme määrus ei anna selle kohta ühest vastust.

Üldjuhtudel ettevõtjatele (sealhulgas ka FIEd) käibemaks abikõlblik ei ole seda isegi siis kui ettevõtja ei ole KM kohuslane ning projekti abikõlblikke kulude hulka KM arvata ei või. Käibemaksu abikõlblikkuse kohta annab viite Määruse §23 lõige 1 ning täpsem tõlgendus on määruse seletuskirjas. Rahandusministeeriumi tõlgendusel võib käibemaksu toetuseks anda kui tegemist on mitteettevõtlusega või siis KMiga mittemaksustatava käibe tarbeks (käibemaksuseadus). Kalandusfond paraku ettevõtjate puhul mitteettevõtlust toetada ei saa. Hinnata tuleb ka vahendite kasutamise tõhusust. Arvata võib, et kui peale toetusega tehtud investeeringut ei ulatu ettevõte käive 16 000 euroni aastas siis ei ole EU toetusvahendite kasutamine eriti tõhus. Seega, kui ettevõtja soovib riigilt KM tagasi saada siis peab ta ennast registreerima KM kohulaseks, kui ettevõtja seda ei soovi tuleb tal soetuste puhul KM ise maksta.

MTÜde puhul tuleb jälgida kas KM on ettevõtluseks või mitteettevõtluseks. Näide 1: MTÜ soovib rekonstrueerida sadamat, selgeks tuleb teha kas tegemist on ettevõtlusega või mitte ehk kas hakatakse teenuste eest arveid esitama või tekib arvete esitamise võimalus. Tähele tuleb panna, et teenuste vahendamine (elekter, prügivedu jne) on ka käsitletav ettevõtlusena sest MTÜ vähendab oma kahjumit. Näide 2: MTÜ soovib taastada mingit kudeala, toetusega tehtud investeeringu eest arvet tulevikus esitada ei saa kellelegi, seega on tegemist mitteettevõtlusega ja KM on abikõlblik.

KOVide puhul tuleb lisaks ettevõtlusele hinnata ka seda kas ivesteeringuid saavad teha ka teised maksukohuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi, Sadamatesse tehtavad investeeringud võivad olla väga märkimisväärsed konkurentsi mõjutajad.

Kuna KM abikõlblikkuse teema on väga keerukas ning iga juhtumit tuleb hinnata eraldi siis on mõistlik eriti MTÜdel ja KOVidel enne otsuse tegemist saata päring koos tegevuste kirjeldusega Maksuametisse ning küsida hinnangut. PRIA hakkab samuti toetuse määramisel lähtuma Maksuameti hinnangutest.

 

Millistel taotlejatel on riigihanke kohustus?

Riigihanke kohustus tekib vastavalt Riigihangete seadusele. KOVidele on riigihange kohustuslik. Vastavalt Maaelumisisteeriumi tõlgendusele peavad ka MTÜd läbi viima riigihanke. Ettevõtjatele riigihanke kohustus ei laiene (v.a väga harvadel juhtudel). Tähele tuleb panna, et määrus lubab riigihanke kohuslastel tulla toetust küsima ka hinnakalkulatsioonidega. Praktikas tähendab see seda, et taotlusdokumentidele lisatakse hinnakalkulatsioon kus on kirjeldatud tööd ja nende maksumus. Juhul kui taotlus osutub edukaks, võib välja kuulutada riigihanke, kust selgub investeeringu lõplik hind ja ehitaja. Arvesse tuleb võtta, et hinnakalkulatsioonis kirjeldatud töid muuta ei või, seega on hinnakalkulatsiooniga toetuse küsimisel omad riskid. Kindlasti võib ka enne taotluse esitamist riigihanke läbi viia.

 

Millisest summast peab taotlejal olema 3 hinnapakkumist ning millal võib piirduda 1 hinnapakkumisega? 

Hinnapakkmiste võtmist reguleerib määruse §25 lõige 2. Kolm hinnapakkumist tuleb küsida kui kavandatava töö või teenuse käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot. Kui töö või teenuse maksumus jääb alla selle piiri võib piirduda ühe hinnapakkumisega.

 

Soovin soetada kolmandast riigist mesilastarusid mis on patenteeritud tooted ning mille müümise õigus on ainult ühel isikul. Tooted maksvad rohkem kui 5000 eurot ilma KMita. Kas võin piirduda 1 hinnapakkumisega ning kas soetused kolmandatest riikidest on lubatud?

Soetused kolmandatest riikidest on lubatud. Määruse §25 lõige 5 sätestab, et taotleja võib küsida ka alla kolme hinnapakkumise kui kolme hinnapakkumise küsimine ei ole objektiivelt võimalik. Juhul kui tegemist on patenteeritud toodetega, mille müümise õigus on vaid ühel isikul siis see on objektiivne. Tähele tuleb panna, et see objektiivne asjaolu peab olema ka tõestatud. Soovituslik on lisada hinnapakkumisele märge, et tegemist on patenteeritud tootega.

 

Soovin soetada ratastraktorit Valtra. Nimetatud traktorit pakub Eestis vaid üks ettevõtja, kas võin piirduda vaid ühe hinnapakkumisega? 

Kui taotleja soovib soetada ühe kindla margi toodet ei ole see kindlasti objektiivne asjaolu ning masinale tuleb võtta 3 võrreldavat hinnapakkumist. Pakkumisi ei pea võtma ainult Eestist. Seega tuleb saata pakkumiskutsed ka teistele masinate müüjatele, kes pakuvad sarnaseid masinaid, kuid teise kaubamärgina. Määruse §25 lõige 6 sätestab, et taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumist, kui see on objektiivselt põhjendatud. Objektiivne põhjendus on see kui taotlejal on mingid erilised vajadused mis peavad masinal olema (hooldus, garantii, mingid erilised seadmed mida saab vaid selle konkreetse masina juures kasutada jne). Ka siin ei ole taotleja margieelistus objektiivne asjaolu.

 

Soovin soetada 8 meetrise ajaloolise lappaja paadi turismiteenuse osutamiseks, kas see on võimalik?

Määrus lubab soetada ajaloolisi laevu, kui kirjeldatud lappaja kvalifitseerub ajalooliseks laevaks meresõiduohutuse seaduse §2 mõistes siis määrus sellise investeeringu toetamist ei keela. Tähele tuleb kindlasti panna, et soetatud laeva ei või kasutada kutseliseks kalapüügiks, isegi turismiteenust "kaluriga mõrda nõudma" ei või pakkuda. Seega soetatud alusega võib pakkuda vaid transpordi, merematka või muud teenust. 

 

Soovin soetada paatidele päramootoreid, et pakkuda turismiteenust, kas päramootorite soetamine on abikõlblik?

Määrus sellise investeeringu toetamist ei keela, kui tuleb tähele panna, et mootorite kasutamine kutselisel kalapüügil on keelatud, samadel põhimõtetel mis eelmises punktis.

 

Soovin olemasoleva aluse ümber ehitada agarikupüügiks. Kas selline tegevus on abikõlblik?

Vastavalt kalapüügiseadusele on agarikupüük võrdsustatud kutselise kalapüügiga ning selline tegevus ei ole abikõlbulik.

 

Soovin soetada hobuse, et pakkuda turismiteenust. Kas see on abikõlblik?

Hobuse soetamist määrus ei keela. Küll aga sätestab meetme määrus, et soetatud kaubad peavad olema uued. Kuidas soetada hobust uuena ....?

 

Soovin toetust küsida majutusteenuse pakkumiseks. Ise elan samas majas kus teenust planeeritakse, maja vajab täielikku renoveerimist. Kas võin teha toetusega investeeringuid ning kuidas toimida?

Meetme määrus keelab kulutused eluaseme korrastamiseks, seega tuleb kõik kulud mis lähevad oma isikliku eluruumi korrastamiseks abikõlblikest kuludest maha arvata. Üldiste tööde puhul nagu katus, välisvooder jne tuleb jälgida proportsioone. Näiteks: maja kasulik pindala on 200m2, teie enda eluruum on 50m2 seega kogu majast on teie isiklikus  käsutuses 25%. Üldiste kulutuste puhul nagu katus välisvooder jms tuleb üldistest kulutustest lahutada 25% ning saadud summa nimetada abikõlblikuks kuluks, millest arvutatakse toetus. Konkreetsete ruumide kus teenust hakatakse osutama renoveerimise puhul sellist mahaarvamist teha ei ole vaja. Mõistlik on taotlusele lisada maja plaan kus on selgelt märgitud osa mis läheb ettevõtluseks ning osa mis on isiklikus kasutuses. Samuti on mõistlik koos taotlusega esitada arvutused millistest kuluridadest on isiklik otstarve maha arvatud. Mida täpsemad ja põhjalikumad on selgitused seda parem. Kindlasti ei tohi kulutusi isiklku eluruumi remonti arvata projeti omafinantseeringu hulka.

 

Millal on vaja ehitisega seotud  taotlusdokumentidega kaasa panna ehitusluba ning millal võib piirduda ehitusteatisega?

Ehitusloa ja ehitusteatisega seonduvat kirjeldab ehitusseadustiku peatükki 4 jagu 1 ja 2 ning ehitusseadustiku lisa1. Millist valida on väga keeruline lühidalt selgitada , seepärast on mõistlik pöörduda kohalikku omavalitsusse, seal tehakse ka pädev otsus. Nii Läänemaa Rannakalanduse Selts kui ka PRIA aktsepteerib mõlemat dokumenti.

 

Soovin soetada spetsiaalset haagist mesilastarude vedamiseks. Minu pojal on mehhanika ettevõte kus on võimalik selliseid haagiseid projekteerida ja valmistada, samuti tuleks haagise tellimine odavam. Kas võin teenuse tellida oma poja ettevõttelt? 

Kindlasti mitte, teenuseid ei või tellida isikutelt kes on taotlejaga seotud tulumaksuseaduse §8 mõistes. Keelatud on isegi konkureerivate pakkumiste võtmine kui teenuse või kauba maksumus ületab 5000 eurot KMita.