Alates 10. novembrist 2025 hakkasid kehtima uued nõuded väikelaeva varustusele ning ohutusnõuded väikelaevadele, millega korraldatakse tasulisi vabaajareise. Määruse täisversiooniga saab tutvuda lingilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/107112025012
Varustuse nõuded sõltuvad sellest, kui kaugele kaldast sõidetakse.
Sõit sisevetel kuni 9 km või merel kuni 5 meremiili kaldast, peab pardal olema järgmine varustus:
- Iga inimese jaoks ujuvusvahend (vähemalt 50 N) või päästevest (vähemalt 100 N).
- Tulekustuti ja tulekustutustekk, kui paadis on mootor, avatud leek, küttekeha või kütus.
- Pilsipump või hauskar, et vajadusel vesi paadist välja saada.
- Navigatsioonituled, mis vastavad meresõidu reeglitele.
- Ankur koos ankruotsaga, et oleks võimalik ohutult peatuda.
- Kui paat on alla seitsme meetri pikkune, peavad olemas olema aerud või mõlad.
- Udupasun või muu heliseade, et anda märku teistest laevadest.
- Kompass, mis aitab suunda hoida.
- Prügikogumisvahend (nt prügikott või ämber), et hoida paat ja loodus puhtana.
- Kaks punast säratuld, mida saab kasutada hädaolukorras signaali andmiseks
Sõit kaugemale – üle 9 km sisevetel või üle 5 meremiili merel, tuleb lisaks eelnevale varustusele pardale võtta:
- Iga inimese jaoks päästevest vähemalt 100 N ujuvusega.
- Päästerõngas või päästeling koos 15–25 meetri pikkuse viskeliiniga.
- Kaks punast langevarjuraketti, mida kasutatakse abi kutsumiseks.
- Navigatsioonivahendid, näiteks kaart, GPS või muu asukoha määramise seade.
- Esmaabikomplekt, mille sisu vastab sõidupiirkonnale ja riskidele.
- Binokkel, et jälgida ümbrust ja tuvastada teisi aluseid või ohte.
- Päästeparv, kui sõidetakse rohkem kui 20 meremiili kaugusele kaldast.
Kõik päästevestid, ujuvusvahendid, päästerõngad, raketid ja päästeparved peavad olema SOLAS-sertifikaadi või CE-märgisega. Päästevestid ja ujuvusvahendid peavad vastama iga inimese suurusele. Kui pardal peab olema päästeparv, peab sellel olema kohti vähemalt sama palju kui inimesi väikelaeval.
Väikelaevajuht peab oma kogemuste ja ilmastikuolude põhjal otsustama, kas on vaja täiendavat varustust. Näiteks võivad ohutust suurendada järgmised vahendid:
- piisav kütusevaru;
- radaripeegeldi, mis aitab teistel laevadel sind radaril näha;
- triivankur;
- avariivarustus (tööriistad, signaalvahendid, taskulamp jms);
- päästeparv (kui seda veel pole);
- pootshaak (pikema varrega haak manööverdamiseks);
- kajalood;
- lisatulekustuti;
- pikemad otsad ja lisaköied;
- lisaankur koos ankruketi või -otsaga;
- muu varustus, mis aitab tagada väikelaeva ja reisijate ohutuse.
Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras, kergesti kättesaadav ja sobima paadi suuruse ning sõidupiirkonnaga.
Pürotehnilised vahendid (raketid, säratuled) tuleb hoida veekindlas pakendis ning regulaarselt kontrollida nende kehtivusaega.
Kui paadis kasutatakse mootorit, avatud leeki, kütust või gaasiseadmeid, peab pardal olema vähemalt 2 kg tulekustuti. Kui paadis on leek või gaasiseade, peab olemas olema ka tulekustutustekk.
Esmaabikomplekti koostab väikelaeva juht ise, arvestades sõidupiirkonda ja võimalikke ohte.
Ankur ja ankruots peavad sobima paadi suuruse ja kaalu järgi. Ankruotsa pikkus peab olema vähemalt kolm korda paadi pikkus, kuid mitte lühem kui 15 meetrit. Vajadusel saab seda kasutada ka pukseerimiseks.
Kui väikelaevaga tehakse tasulisi vabaajareise, peab olema kogu tavalise väikelaeva kohustuslik varustus ning lisaks sellele ka järgmine:
- Kaks päästerõngast või päästelingud koos viskeliinidega (15–25 m pikkused).
- Kui väikelaev on üle 7 meetri pikk, peavad need mõlemad päästerõngad või lingid olema pardal.
- Kõik pääste- ja ohutusvahendid (päästevestid, päästerõngad, raketid, päästeparv jms) peavad olema SOLAS-sertifikaadi või CE-märgisega.
Enne iga reisi peab laeva juht tutvustama reisijatele:
- kuidas liikuda ja käituda väikelaeval;
- kuidas päästeveste õigesti kasutada;
- kus asub ja kuidas kasutada pääste- ja ohutusvarustust;
- milliseid keskkonna- ja ohutusreegleid tuleb järgida;
- ning et kõik peavad täitma kapteni korraldusi, mis on antud ohutuse tagamiseks.